Kuidas ma Louvre’is käisin

Kasutasime tasuta pühapäeva maksimaalselt ja käisime Pompidous. Seejärel tahtsime minna Louvre’isse. Tõelist feministi ei takista miski, nii et mindud ta saigi. Lõin ukse lahti, marssisin poriste saabastega tuppa, mööda turvameestest, kes ei üritanudki mind takistada ja mida ma näen:

Selle tulemuseks oli loomulikult:

Nimelt selgus, et kell oli nii palju, et puhvet oli juba suletud. Turvamehed mõtlesid vist, et pole mõtet seda öelda, sest ega me sinna sisse uimerdama ikka ei jää, kui näeme, et hallist kuskile edasi ei saa. Õnneks pole hullu, sest peitsin end trepi alla, et järgmisel hommikul varakult alustada.

Kui olin peaaegu uinumas, tuli koristaja ja ütles, et ma võin rahumeeli kodus magada, sest alla 26aastased saavad nagunii iga päev tasuta sisse. Tänks.

Versailles

Kui on üks asi, mida ma KINDLASTI soovitan kõigil Pariisi tulevatel inimestel vaatama minna, olenemata sellest, kas neis on muidu turisti verd ja kas nad viitsivad mööda muuseume kolada ja üldse kultuursed inimesed olla, on see Versailles’ loss ja kogu sellega kaasnev. See pole selle suurust arvestades sugugi nii metsikult kulukas (kuni 26aastastele on enamus üldse tasuta, pidin ainult Marie Antoinette’i lossi külastamise eest 8 eurot maksma – aga, kes ei raatsi, võib sellest üldse loobuda ja põhilossis ja aedades tasuta kolada, – vanematele on täiskomplekt vist 18 eurot), aga see-eest metsikult lahe.